Euroopa Kosmoseagentuuri videomaterjalide kollektsioonist Inspire article

Tõlkija: Kristjan Jasinski . Filmid teadusest ja isegi pseudo-teadusest on klassiruumis võimsad vahendid õppimisel. Heinz Oberhummer projektist „Kino ja Kosmos“ (CISCI) varustab vahenditega, kasutamaks Euroopa Kosmoseagentuuri videomaterjale.

Videolõike teadusest ja pseudo-teadusest saab klassiruumis kasutada selleks, et ergutada  vestlusi ja äratada huvi teaduse vastu.“ Kino ja Kosmos“ kodulehekülg internetis^w1 (valmib 2006 a. detsembriks) kirjeldab filmistseenide mitmekesisust, pakkudes seletusi ja taustainformatsiooni, et aidata õpetajatelt ette valmistada inspireeriv, filmil põhinev õppetund.

See artikkel Euroopa Kosmoseagentuuri^w2 videomaterjalide kollektsioonist pakub näidet filmi seletusest, millist on arendanud projekt “Kino ja Kosmos“, sisaldades ka selgitusi õpilastele ja taustainformatsiooni õpetajatele.

Kosmoseteleskoop Hubble

Hubble`i kosmoseteleskoop on koostöö ESA ja NASA^w3 vahel. See on pikaajaline, kosmosepõhine observatoorium. Vaatlused viiakse läbi nähtavas, infrapunases ja ultravioletses valguses. Hubble on mitmel moel teinud kaasaegses astronoomias revolutsioone mitte ainult tõhusa töövahendina, vaid olles üldiselt astronoomias juhtival kohal.

Hubble’i teleskoobi^w4 kodulehekülg annab külluslikult pilte ja videoklippe vaatamiseks ja allalaadimiseks.

Põhiseletus

Komeete, mis sisaldavad jääd ja tolmu, kutsutakse tihti „räpasteks lumepallideks“. Kui komeedid lähenevad Päikesele, jää sulab ja keeb ja komeedist eralduvad osakesed. Need osakesed hajutatakse Päikesetuule poolt, moodustades komeedi saba. Tempel 1 on sigarikujuline ca 224 kuupkilomeetri suurune komeet.

Videoklipis näeme 370 kg projektiili, mille on välja saatnud emalaev Deep Impact, kokkupõrget Tempel 1 siseosaga 4. juulil 2005. Komeedile on nimi antud Ernst Wilhelm Leberecht Tempel`i järgi, kes avastas selle 1859. aastal. Missioonile on nimi antud 1998 kassahitiks saanud filmi Deep Impact järgi.

Kokkupõrget komeedil jälgiti kosmoselaevalt, Hubble`i teleskoobilt ja observatooriumidest üle terve planeedi. Esimesed tulemused näitavad, et komeedis on jääst kaks korda rohkem tolmu, vihjates sellele, et komeedid on pigem „jäised mudapallid“ kui „räpased lumepallid“, nagu enne usuti.

Edasijõudnute seletus

Missioon Deep Impact

Mõned teaduslikest küsimustest, millele Deep Impacti missioon pidi vastuse saama:

• Millised on komeedi põhiosad – kuidas on moodustunud tema pind, milline on tema tihedus, kui tugevalt ja tihkelt ta koos on, kui ulatuslik ta on?
• Milline on komeedi koostis?
• Kas komeedi kurssi on võimalik muuta, et vähendada või vältida kokkupõrke ohtu Maaga?

Asteroid Apophis

13. aprilli õhtul 2029. aastal möödub 320 kuupkilomeetri suurusega asteroid Apophis Maast ainult 36650 kilomeetri kauguselt. See vahemaa on meie geo-statsionaarsete satelliitide kõrgus ja umbes kümme korda lähemal kui meie Kuu. Apophis on siis palja silmaga nähtav üle terve Euroopa.

13. aprillil 2036. aastal möödub Apophis Maast ainult 3400 kilomeetri (umbes pool Maa raadiusest)  kõrguselt. Vastavalt praegustele arvutustele on võimalus kokkupõrkeks Maaga umbes 1:8000. Asteroid langeks Vaiksesse Ookeani kiirusega ca 50000 kilomeetrit tunnis ning plahvatusjõud oleks võrdne umbes 100 miljoni tonni TNT plahvatusega. See tekitaks ookeani 2500 meetri sügavuse kraatri ning põhjustaks 20 meetri kõrguseid tsunamisid. 2004. aasta Aasia tsunami oli ainult pool sellest kõrgusest. Infrastruktuurile tekkiv kahjustus oleks juba ainuüksi Põhja-Ameerikas umbkaudu 400 miljardit dollarit. Kestvaid globaalseid tagajärgi siiski ei oodata.

Asteroid Apophis on oma nime saanud Egiptuse kurjuse, hävituse ja pimedusejumala järgi. Kaks asteroidi avastajatest – Roy Tucker ja David Tholen – on teleseriaali Stargate SG-1 fännid. On võimalik, et nad nimetasid asteroidi samanimelise tegelase järgi seriaalist, keda mängib Peter Williams. (vaata kodulehekülge Apophise tegelasest Stargate SG-1 allpool).

Apophise ümbersuunamine

NASA plaanib Apophisele paigutada automaatsaatja. Automaatsaatja on jälgimissüsteem, mis sarnaneb ärimajanduslikes lennukites olevatele saatjatele. Automaatsaatja on peale Apophisele paigutamist võimeline tuvastama asteroidi täpse trajektoori, peale mida saab Apophisega põrkuda ja asteroidi ümber suunata, kasutades selleks 4 tonnist kosmoselaeva. Sellega vähendatakse Maa ja Apophise kokkupõrke riski. 2036a. on kokkupõrge põhimõtteliselt võimalik, seda demonstreeriti väiksemal skaalal, missiooni Deep Impact raames.

Download

Download this article as a PDF